Miks minna professionaalse fotograafi juurde?
Tahaks ilusaid mälestusi läbi kaunite piltide. Nüüd tekib aga järgmine küsimus – kuhu ja kelle juurde?
Tahaks ikkagi väga ilusaid pilte!
Väga tihti kohtab seda, et inimesed tulevad fotograafi juurde ja ütlevad, et nad ei tea täpselt, mida tahavad, aga samas teavad, et tahavad ilusaid pilte. Ilu on väga subjektiivne. Olles pildistanud 10 aastat tantsusporti, olid alguses ja isegi on veel täna minu jaoks ka ilusad need pildid, kus kleidid on kaunilt näha. Lihtsalt vahel juhtub nii ja kahju on neid kaadreid kustutada. Samamoodi võib olla nii, et minule meeldivad pildid, kus pildistatav naeratab, aga vastupidiselt klient ütleb, et talle meeldivad tõsisemad pildid rohkem. Ilu on subjektiivne ja tihti vaataja silmades.
Olles ise olnud palju aastaid fotograaf, otsustasin ühel hetkel, et olen ise ka paar korda kliendi rollis. Ja algas sama protsess – kelle juurde, mis stiilis, mida ma nende piltidega öelda tahan, kuhu ma neid hiljem panna tahan? Kas internetti või koju seinale? Hästi palju küsimusi tekkis. Ja seetõttu olen ma läbi teinud mitu fotosessiooni, et õppida ennast paremini tundma ja panna end oma klientide kingadesse.
KOGEMUSED JA KULUD
Rääkides enda kogemustest, siis esimesed kaks korda ma läksin fotograaf Siiri Kumari juurde. Fotosessioon kestis ca 2 tundi. Sellele eelnes meik ja soengutegemine. Pildifaile kokku ca 50. Ikka on nii, et mõni pilt meeldib rohkem kui teine ja nii on olnud iga sessiooniga, 50st pildist kõige meeldib kõige rohkem 2-3 kaadrit. Ja meeldivad just täpselt niipalju, et lasta trükkida lõuendile ja panna seinale.
Kui arvestada kulude poolt, siis iga selline sessioon maksab kokku ca 200 EURi, selle sees on meik, soeng ja pildistamine.”
Allpool olevad pildid on tehtud aastal 2015 ja tegemist on kahe erineva fotosessiooniga.
JÄRGMISED KATSED
Järgmiseks valisin fotosessiooni Riina Vaikmaa juures. Tema piltide juures meeldis valguse kasutamine. Tahtsin midagi heledat ja puhast. Või oleks parem öelda helget ja rõõmsat. Fotosessioon maksis 185 EURi ja tulemusena sai 20 töödeldud pildifaili. Enamuses pildid meeldisid. Alt parempoolne on fotograafi enda lemmik. Mind see niiväga ei kõnetanud, aga nagu juba jutu alguses mainisin – ilu ja meeldimine on subjektiivsed.
EBAÕNNESTUMINE
Selle aasta alguses käisin veel ühe fotograafi juures. Miks ma tema nime ei maini? Sellepärast, et ma ei ole tehtud tööga rahul. Ta on suurepärane fotograaf pildistamaks modelle ja teeb kauneid lavastatud kunstifotosid, aga tavainimeste puhul ei toimi samad pildistamisreeglid, mis modelli puhul. Kuna ma ei ole modellimõõtu ega -pikkust, ei ole mõtet mind pildistada alt üles. Sessioonil käisin koos oma mehega ja tema puhul ei korrigeerinud ta seda, et ei tekiks nö topeltlõuga, mis teatud asendis meil kõigil tekib. Mina endast sain paar ilusat kaadrit, aga suurem eesmärk oli perefoto ja need väga ei õnnestunud.
Kogu ettevõtmise kulu oli ca 300 EURi ja tänaseni tunnen, et see on poolenisti mahavisatud raha.
Näiteid, kuidas ei ole hea pildistada: esiteks alt üles ja teiseks paluda kliendil olla poosis, mis tekitab topellõua/nahavoldid. Mitte keegi meist ei naudi selliseid pilte, isegi kui need mingis asendis olemas on.
Ja ei saa öelda, et kõik pildid oleksid halvad olnud. Siiski leidus nii mõnigi kaader, mis mulle personaalselt ka meeldis.
VIIMANE SESSIOON
Facebookis nägin reklaami, et hästi odavalt pakub üks vene fotograaf fotosessioone (kelle nime ma kusjuures tänaseni isegi ei tea, sest ta ei tutvusta end nimepidi ja netist pole ka leitav, sest ta ei oma kodulehte). Mõeldud-tehtud, helistasin ja leppisin aja kokku. Infona, et fotosessiooniks lasen ma teha endale soengu ja meigi, kuna ise nii hästi ei oska. Professionaalne meik ja soeng on pool õnnestumisest.
Sellest sessioonist jäid positiivsed ja vähem positiivsed tunded. Positiivne oli hind (50 EUR/tund aega, 15 töödeldud pildifaili + teised töötlemata kujul), fotograaf teadis kohti ja oskas neid ära kasutada. Negatiivsem pool oli ehk see, et fototöötlus on natuke kehvake, töötlemata failid olid ikka väga tumedad ja koledad, perepilte saime vaid ühe kaadri (soovisime rohkem) ja piltide kätesaamise ooteaeg on pikk.
Samas kaunistavad kaks lõuendile pandud pilti nüüd meie kodu (ei olnud hinna sees).
LOO MORAAL – kas professionaalne teenus alati õigustab end?
Ütleks nii, nagu enamus asju siin maailmas, kõik sõltub. Ehk aus vastus oleks 50:50. Paratamatult nii on, kui tahad midagi head, pead selle teenuse või asja vajalikkuse ja ootused endale selgeks tegema, seejuures arvestades kulude ja riskidega. Saab muidugi ka ise, kõike saab ise – ka näiteks ise endal hambaid ravida, aga kui mõistlik see oleks?
Kas mina ostan kasutan ka edaspidi näiteks fotograafi, juuksuri, meigikunstniku teenuseid? Jah, jah ja veelkord jah. Elus on vaja vahel värskendust ja teist vaatenurka. Nagu sa ei ehitaks endale ise autot, nii ei hakkaks ma ise end pildistama. Kindlasti edaspidigi kasutan kolleegide teenuseid ja ei küsi neilt “tutvuse poolest” teenust poole hinnaga või hoopiski tasuta. See on nende töö ja pean sellest lugu.
KAUNID MÄLESTUSED ON HINDAMATUD ja väärt investeerimist!
Lõpetuseks – ka selfied ja mobiiliga jäädvustatud hetked on tihti selles hetkes oma väärtusega ja tore mälestus!
